Korto Pro Korduma Kippuvad Küsimused

Üldised

Registreerumine ja sisenemine

Mul ei ole võimalik end ühegi pakutud meetodiga autentida. Kuidas ma registreeruda saaks?

Ainult isiklikult kohale tulles :-). ID-kaardiga või internetipanga kaudu registreerujate puhul saame me olla kindlad, et tegemist on nimetatud isikuga. Hakkab ta ju nägema selle isiku võlgnevusi ühistule.

Kes vastutab kui kasutaja midagi paha teeb? Kui kasutaja üritab ligi pääseda andmetele, millele tal õigust pole, või koormab süsteemi põhjendamatult, siis vastutab ta isiklikult. Kui registreerunud kasutaja rikub andmeid ühistus, millele tal on ligipääs, siis vastutab see, kes talle ligipääsu ja vastavad õigused andis.

Kuidas ma endale parooli saan?

Kõigepealt tuleb registreeruda kasutajaks ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID või internetipanga kaudu. Seejärel saad endale valida sobiva parooli. Parooli unustamisel saad uue parooli valida, klõpsates lingile „Unustasid parooli?“.

Plaanisin hakata sisenema ID-kaardiga. Kas ma pean endale parooli määrama?

Kui plaanid edaspidi siseneda ainult ID-kaardiga, siis parooli määrama ei pea. Kui kasutajal parool puudub, siis tema nime alt mitte ühegi parooliga sisse logida ei saa.

Vidin sisselogimiseks oma kodulehelt

Kodulehelt sisenemiseks tuleb kopeerida üks allpool olevast neljast koodist oma kodulehele. Valida saab logoga ja logota variandi ning eesti ja vene keeles olevate vidinate vahel.

Kui allpool kuvatakse sind sisselogituna, siis logi kõigepealt Korto Pro-st välja - klõpsa lingile „Välju“.

  • Logoga eesti keeles:

<iframe src="https://pro.korto.ee/login.php" frameborder="0" scrolling="no"></iframe>

  • Logota:

<iframe src="https://pro.korto.ee/login.php?logo=0" frameborder="0" scrolling="no"></iframe>

  • Logoga vene keeles:

<iframe src="https://pro.korto.ee/login.php?lang=ru_RU" frameborder="0" scrolling="no"></iframe>

  • Logota vene keeles:

<iframe src="https://pro.korto.ee/login.php?lang=ru_RU&logo=0" frameborder="0" scrolling="no"></iframe>

Tellimus

Kui ma ei soovi Tellimust lisada, mis ma siis tegema pean?

Ühistu registreerimise järel on võimalik Korto ja Korto Pro keskkonda kolm kuud piiranguteta kasutada. Kui soovid pärast kolmekuulist tasuta perioodi kasutamist jätkata, peaksid valima paketi. Juhul kui sa ei soovi kasutamist jätkata, siis pole vaja midagi teha, lihtsalt uusi arvelduse perioode ja raamatupidamise kandeid lisada ei saa. Ligipääs olemasolevatele andmetele ja tasuta võimalustele jääb alles.

Kui ma paketti ei vali, kas ma peaksin oma registreeritud ühistu kustutama?

Juhul kui oled kindel, et ei hakka keskkonda kasutama, siis on soovitav registreeritud ühistu kustutada. Samas pole sa selleks kohustatud. Kui peaks tekkima vajadus meie poolt hakata pikemat aega kasutamata ühistuid kustutama, siis anname sellest kontaktidele kindlasti eelnevalt teada.

Mida teha kui soovin tellimust lõpetada?

Kui soovid tellimuse lõpetada, siis vali Kasutaja initsiaalidelt avanevast menüüst Arveldamine ja vajuta nupule „Tühista tellimus“.

Oleme haldusfirma. Üks meie klientidest lahkus. Kuidas siduda see ühistu meie küljest lahti?

Selleks tuleb Arveldamine menüüs kõnealune ühistu oma tellimusest lahti siduda, vajutades nupule „Eemalda“. Pärast seda kõnealune ühistu teie haldusfirma tellimusega enam seotud ei ole ja ühistu ei saa avada uut perioodi. Täiendavalt tuleb vajadusel ühistu siduda lahti haldusfirmast, muutes ühistu üldandmeid, valides haldusfirma reale tühja valiku ja vajutades „Salvesta“.

Kui ma valin paketi ja lisan tellimuse, siis kas senikaua Korto Pro-d kasutada ei saa, kuni see kinnitatakse?

Alates tellimuse lisamiset on see kinnitamisel ja sul on võimalik keskkonda kasutada. Liidestused väliste keskkondadega on võimalik lisada pärast tellimuse kinnitamist Korto esindaja poolt.

Mis juhtub, kui ma siiski paketti ei vali ja tellimust ei lisa?

Kui kolmekuulise tasuta perioodi jooksul pole tellimust lisatud, siis ei saa avada uusi perioode. Vanade perioodide andmeid saab vaadata ja muuta.

Kuidas tellida senise Korto Pro paketi asemel Kaugraamatupidamise teenus?

Paketivahetuse saad vormistada hallates tellimust Kasutaja initsiaalidelt avanevas menüüs Arveldamine.

Hind

Kui palju teenus maksab?

Teenuse hind kujuneb vastavalt korterite arvule ühistus ja valitud paketile. Täpsemalt vaata hinnakirjast.

Mis hetkest kolme tasuta kuud arvestama hakatakse?

Tasuta perioodi arvestus algab ühistu registreerimisest Korto Pro keskkonnas.

Kas Korto Pro eest peaks maksma ühistu või haldusfirma?

Praktikas on rohkem levinud variant, et haldusfirma maksab ise ja arvestab Korto Pro kuutasu oma teenuse hinna sisse. Kui lepingu sõlmib haldusfirma, siis saab ta soodsama hinna. Kolmekuulist prooviperioodi oleme rakendanud ühekordselt, esimese ühistu puhul. Kui haldusfirma sõlmib lepingu iga ühistu nimel eraldi, siis rakendub igaühele kolmekuuline prooviperiood, aga hind on kallim.

Kui kaua praegune hind kehtib?

Veebilehel avaldatud Kasutustingimustes on määratud, millise etteteatamisajaga võib hinda muuta. Hetkel on selleks 30 päeva.

Millised on tasud liitumisel?

Liitumistasu pole. Esimesed kolm kuud on kõigile tasuta periood, mille jooksul tuleks valida sobiv pakett edasiseks kasutamiseks. Edaspidi on teenusel kuutasu korteri kohta kuus vastavalt hinnakirjale.

Kas Korto Pro-d saab rentimise asemel ka välja osta?

Kõik variandid on võimalikud ja põhimõtteliselt võib Korto Pro-d ka tootena müüa. Huvi korral võtke ühendust aadressil info@korto.ee.

Kas tasu arvestamisel lähtute korterite üldarvust või reaalselt registreerunud kasutajatest?

Teenuse eest arvestatakse kuutasu süsteemi sisestatud korterite arvu järgi. Kuigi Internetipõhist teenust kõik korteriomanikud ei pruugi kasutada, võimaldab süsteem muuta majaga seotud info haldamise oluliselt läbipaistvamaks. Kõigil korteriomanikel on võimalus igal ajahetkel asjaajamisega tutvuda, kui neil peaks selleks vajadus või soov tekkima.

Arveldamine

Soovin arveid teisele aadressile. Mida ma peaksin tegema?

Arve aadressi saad iseseisvalt muuta valides Kasutaja initsiaalidelt avanevast menüüst Arveldamine ja vajutades nupule „Halda tellimust“..

Kas korraga saab maksta ka pikema perioodi eest kui üks kuu?

Jah saab küll. Väiksete majade puhul on sageli igakuised summad väga väikesed ja makse võib teha mitme kuu eest. Enammakstud summad jäävad ettemaksuks, mida igakuiselt esitatava arvega vähendame. Alternatiiviks on tellida e-arve ja vormistada pangas püsimakse leping.

Kas arvet saab maksta ka e-arve püsimakse alusel?

Jah, võimaldame klientidel tasuda arveid püsimakse alusel. Selleks peaks muutma Kortos tellimust ja lisama e-arve kanali ning pärast esimese e-arve saamist sõlmima oma pangas e-arve püsimakselepingu. Arve esitajaks on OÜ Tarkvaralabor. Võimalik, et mõne panga loetelus esineb viide teenusele Korto.ee.

Miks te raha ette küsite, mitte tagantjärele?

Arve esitatakse jooksva kuu kohta esimese kuupäeva seisuga vastavalt süsteemi sisestatud korterite arvule. See tagab olukorra, kus kasutaja ei pea maksma pooliku kuu eest.

Firmast

Mis garanteerib, et see teenus ka homme olemas on?

Alustasime Korto Pro (endine korteriyhistu.net) arendamist 2005. aastal. Esimesed kliendid, kes siiani meie teenust kasutavad liitusid 2006. aasta kevadel.

Kes haldab Korto Pro portaali?

Korto Pro portaali haldamisega tegeleb 2005. aasta mais asutatud ettevõte OÜ Tarkvaralabor. Vaata lähemalt meeskonda.

Teenusest

Kas süsteemi on turvaline, eelkõige sisselogimise ja andmekaitse seisukohast?

Kasutusel on järgmised turvameetmed:

  • Esmane autentimine toimub ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või panga kaudu, mis tagab selle, et oma isikukoodile saab parooli määrata ainult see isik ise.
  • Kogu ühendus kasutaja ja serveri vahel on krüpteeritud, mis tagab selle, et kasutaja parool ja muud tema poolt sisestavad andmed pole pealtkuulajale nähtavad.

Meil on väike kortermaja 12 korteriga kas kvalifitseeruksime teie kliendiks?

Teenus sobib kõigile kortermajadele sõltumata suurusest. Alustada võib koheselt ja ilma kohustusteta. Registreerute kasutajaks, sisestate ühistu andmed jne.

Mis tagab, et teie server arvete tegemise ajal kokku ei jookse?

Teeme omalt poolt kõik, et teenus oleks 24/7 avatud. Kuna sõltume ka serverimajutusteenuse pakutavatest tingimustest, siis täpsed kohustused (võimalike katkestuste kestvus jms) on sätestatud lepingus. Omalt poolt lubame mitte teha korralisi hooldus- ja arendustöid või versiooniuuendusi kuupäevadel 1 kuni 15 vahemikus kell 8.00 kuni 17.00. Planeeritud katkestustest teatatakse ette.

Kas sellest programmist piisab täielikult korteriühistu majandusarvestuseks või mitte?

Jah, võimalik on korralda nii suhtlust, finantsarvestust kui dokumenteerida haldustegevusi.

Kas Kortot ja Korto Pro-d on võimalik kasutada ka teistes keeltes peale eesti ja vene?

Plaanis on lisada inglise keel. Täiendavate keelte lisandumine sõltub kasutajate vajadusest.

Kas Korto Pro pakub ühistutele ka meiliaadressi ja kodulehte?

Hetkel ei paku, aga kaalume sellise võimaluse lisamist. Andke meile meili teel teada, kui oleksite huvitatud meiliaadressist näiteks kujul "sepa10@korto.ee" või kodulehest kujul "sepa10.korto.ee".

Korto Pro tundub aeglane. Mida ma saaksin teha?

Suure korterite arvu ja kululiikide arvuga ühistute korral võib andmete salvestamine olla tavapärasest aeglasem. Mingil määral on programmi töökiirus seotud ka kasutaja internetiühenduse kiirusega.

Muud

Kellele kuulub teie süsteemi sisestatud informatsioon?

Andmed kuuluvad nende sisestajale (ühistule või haldusfirmale), kui andmeid on sisestatud ühistu kohta, siis on pärast teenuse eest tasumise lõpetamist haldusfirma poolt ühistu allkirjaõiguslikul isikul õigus saada andmetele administraatori õigustes ligipääs.

Kuidas kasutada salvestatud varukoopiat?

Varukoopia näol on sisuliselt tegemist tavalise zip failiga, mille sees on tekstifailid. Neid tekstifaile saab importida Excelisse kui CSV faile. Eelkõige on varukoopia mõeldud juhuks, kui ühistu soovib mingist kindlast seisust oma andmed taastada.

Kas pakute ka koolitust?

Oleme planeerinud läbi viia regulaarseid tasuta koolitusi ühistute juhtidele ja raamatupidajatele. Toimumisaegadest anname teada oma kodulehel. Kui olete huvitatud, siis on võimalik oma soovist ja eelistustest teada anda e-posti teel kasutajatugi@korto.ee.

Kas pakute ka raamatupidamise teenust?

Pakume kaugraamatupidamise teenust, mis sobib ühistutele, kes soovivad asju enda kontrolli all hoida ja kulusid säästa. Kaugraamatupidamise korral on ühistu esindaja info vahendaja rollis ja Korto tagab igakuiste arvete ja raamatupidamise kannete ning aruannete koostamise sh aastaaruande valmimise kaugraamatupidaja poolt. Kaugraamatupidamise põhimõtete kohta saab lähemalt lugeda siit.

Raamatupidamise täisteenuse soovi korral soovitame pöörduda meie keskkonda aktiivselt kasutavate partnerite poole lisades tasuta hanke.

Kas pakute ka ühistute haldusteenust?

Hetkel mitte, kuna oleme keskendunud Korto ja Korto Pro keskkondade arendamisele. Käesolevaks hetkeks on meil tekkinud mitmeid partnereid, kes keskkonda aktiivselt kasutavad. Soovitame pöörduda meie keskkonda aktiivselt kasutavate partnerite poole lisades tasuta hanke.

Kui juba kasutate haldusfirma teenust, siis soovitage meid neile. Meie arvates pakub Korto huvitavaid võimalusi korteriühistu juhatuse ja haldusfirma koostööks. Kui olete haldusfirma, siis on Korto teile reklaamivõimaluseks.

Kas teie lehele on võimalik reklaami osta?

Hetkel kodulehele reklaami ei müüda, kuid ei välista seda tulevikus. Palun andke oma soovidest ja ideedest e-posti teel teada.

Kas teil on mingeid brožüüre või materjale, mida ma oma ühistus jagada võiksin?

Brošüürid:

Põhjalikum tutvustus on kasutajajuhendis.

Üldandmed

Ühistu

Kuidas saada ühistu logo oma arvetele? Mida selle juures peaks jälgima?

Logo saab lisada ühistu andmete muutmise vormilt (Üldandmed->Ühistud). Fail võib olla GIF, JPG või PNG formaadis. Pilt võib olla üsna suur, seda parem ta väljatrükkimisel jääb.

Korterid

Proovin sisestada korterile viitenumbrit aga saan vastuseks viga.

Korto Pro võimaldab kasutada olemasolevaid viitenumbreid või genereerida uued viitenumbrid. Viitenumbrid peavad vastama Pangaliidu heaks kiidetud standardile: https://www.pangaliit.ee/arveldused/viitenumber

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kui mingil põhjusel ei sobi Korto Pro genereeritud viitenumbrid või viitenumbrid on juba varasemast olemas, siis soovitame probleemide korral kontrollida kontrolljärgu korrektsust. Kontrolljärku ja viitenumbreid saad vajadusel viidatud Pangaliidu lehel ka ise genereerida. Näiteks võid viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrolljärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Korterite import ebaõnnestus. Mis võib olla põhjuseks?

Kui salvestasid korterite faili OpenOffice'st, siis pead importimisel panema eraldajaks koma, mitte semikooloni.

Tahaks korteri kohta sisestada veel täiendavaid andmeid. Kas see on võimalik?

Vaates Korterid on võimalus täpsustada, milliseid andmeid on soov korterite kohta sisestada. Nupp „Lisaväljad“ võimaldab muuta välju aktiivseks ja mitteaktiivseks.

Täiendavaid andmeid on võimalik sisestada ka märkuste alla (vt kasutajajuhendist korteri andmete sisestamise kohta).

Korteritel on viitenumbrid juba olemas. Kas ma pean neile uued genereerima?

Ei pea, edukalt toimivad ka juba olemasolevad viitenumbrid.

Lisandus üks korter. Kuidas ma sellele viitenumbri genereerin?

Korterite vaates tuleb vajutada nupule „Genereeri viitenumbrid“ ja jätta „kirjuta olemasolevad üle“ märkimata. Kui varasemad viitenumbrid olid panga poolt antud, siis sisesta korteri andmetesse samas stiilis viitenumber.

Põhimõtteliselt on oluline viitenumbri viimase numbri ehk kontrolljärgu olemasolu. Kontrollijärku ja viitenumbreid saab Pangaliidu lehel oleva kalkulaatori abil ise genereerida. Näiteks võid viitenumbriks märkida korteri numbri, lisades sellele kontrollijärgu. Pangaliidu lehel olev kalkulaator võimaldab ka mitu viitenumbrit korraga genereerida.

Vaata lisaks: https://www.pangaliit.ee/arveldused/viitenumber/7-3-1meetod

Lisandus üks korter. Kuidas lisada andmed?

Täiendava korteri lisamiseks peaksid suurendama maja korterite arvu. Seda saad teha menüüs Üldandmed -> Majad. Seejärel on võimalik korterite vaates lisada täiendava korteri andmed.

Kuidas saab kustutada korterit?

Korterit saab kustutada valides Üldandmed -> Korterid klõpsates korteril ja seejärel nupul „Kustuta“. Sealjuures pead arvestama, et kulude jaotuses osalenud või saldodega korterit ei saa kustutada. Kui korteri kustutamine sel põhjusel ei õnnestu, siis saab märkida korteri mitteaktiivseks. Vaates Korterid nupult „Muuda kõiki“ avaneva tabeli viimases veerus oleva linnukese eemaldamisega saad muuta korteri mitteaktiivseks. Korteri kustutamisel või mittaktiivseks märkimise järel peaksid muutma ka korterite arvu maja andmetes. Mitteaktiivset korterit ei näidata üldandmetes ja see ei osale kulude jaotamises. Mitteaktiivne korter kajastub saldode vaates, kui saldo on nullist erinev. Vajadusel saad muuta korteri taas aktiivseks.

Omanikud

Kas kõik korteriomanikud näevad üksteise isikukoode?

Korteriomanikud vaikimisi teiste majaelanike isikukoode ei näe, kuna neil puudub ligipääs Omanike ja Elanike õiguste vaatele. Küll aga näevad nad kõigi ametnike isikukoode.

See, mida kasutajad näevad, on määratud nende õigustega. Rolle ja nendega seotud õigusi saab muuta valides Üldandmed alt Rollid ja õigused.

Kuidas on korrektne registreerida omanikuvahetust?

Omanikuvahetust saad vormistada valides menüü Üldandmed alt Korterid ja vajutades korteri järel nupule „Uus omanik“. Andmebaasi jäävad alles ka kõik endised korteriomanikud ja elanikud, kuid arved lähevad juba uuele omanikule. Omanikuvahetust on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Kas arve saajaks tuleks panna mõlemad kaasomanikud või ainult üks?

Arve vormistatakse põhiomaniku nimele. Vastavalt Korteriühistuseadusele on ühistu liikmeks ainult üks isik igast korterist. Kaasomanike korral peavad omanikud omavahel kokkuleppele jõudma, kes on ühistu liige. Kõik teised omanikud saab lisada täiendavate omanikena (kaasomanikud) ja nemad saavad tellida arve koopia oma e-mailile.

Kui omaniku perekonnanimi muutus (abiellus), siis kas on võimalik muuta ainult seda, või on tõesti ainuke väljapääs korterile uue omaniku loomine? Inimene ja isikukood on ju sama.

Omaniku nime muutmiseks peab muutma isiku andmeid. Seda saab teha vaates Kõik isikud, kus iga isiku real on nupp „Muuda“.

Vaates Isikud filtrite korteriga seotud isikud, _ametnikud, partnerid on sisuliselt kirjas ühe isiku erinevate rollide (seoste) andmed. Kui klõpsad omaniku, elaniku või ametniku nimel, siis kuvatakse detailid isiku omanikuks või vastavalt elanikuks ja ametnikuks olemise kohta. Sama vaate paremas servas asuvas Isiku kiirvaadete plokis on link Vaata isiku seoseid, mille abil jõuad isiku andmete detailsele vormile, kus on võimalik muuta isiku nime jt kontaktandmeid. Muutes isiku andmeid muutuvad need ka isiku seostes.

Kui korteri omanik on juriidiline isik, kuidas siis tema saab veebis oma andmeid vaadata ja lisada?

Kuna juriidilise isikna ei saa kasutajaks registreeruda, siis peaks täiendava isikuna sisestama ka juriidilise isiku esindaja(d), kes siis saab/saavad vastavalt õigustele andmetele ligi.

Elanikud

Kas on võimalik näha, kui palju majarahvast Kortot kasutab?

Jah on küll. Vormil Isikud filtritega „korteriga seotud isikud“ ja „ametnikud“ on õiguste vaates iga isiku juures linnuke, kui isik on süsteemi kasutajaks registreerunud.

Kuidas elanikku või muud isikut majast välja registreerida?

Selleks tuleb määrata tema volituste lõppkuupäev. Elanikku pole soovitav kustutada, sest see võimaldab säilitada majaga seotud isikute andmed.

Kuidas sisestada välisriikide kodanikke, kui neil puudub isikukood?

Isikukoodi võib ka lihtsalt sisestamata jätta. Kui isikukoodi pole sisestatud, siis ei saa isik ID-kaardiga ega panga kaudu kasutajaks registreeruda.

Samas võib ka välismaalasel, näiteks Soome Vabariigi kodanikul, olla Eesti isikukood. Seda juhul, kui ta viibib Eestis pikemalt elamisloa alusel. Panga andmetel kasutatakse välismaalase puhul, kellel pole isikukoodi, isikukoodi viimase nelja numbri asemel kombinatsiooni XXXX. See tähendaks, et isikukood tuleks sisestada inimese sünnikuupäeva järgi, nt 12. mail 1976 sündinud meesterahva puhul 3760512XXXX ja naisterahva puhul 4760512XXXX.

Ametnikud

Kuidas peaks toimima ühistu haldamise üleandmisel ühelt haldurilt teisele?

Eelmine haldur peaks lisama uue halduri administraatori õigustes ametnike alla. Seejärel saab uus haldur märkida vana halduri volituste lõppkuupäevaks sobiva kuupäeva. Vana halduri andmeid pole soovitav kustutada, kuna vastasel juhul ei säili ka tema andmed.

Arveldused

Perioodid

Kuidas teha parandusi varasemates kuudes?

Parandused soovitame teha jooksva kuu arvestuses.

Põhimõtteliselt on võimalik teha ka muutusi varasemates perioodides. See võib aga mõjutada kulude jaotust ja saldosid, kui vahepeal on nt muutunud elanike arv, mis on kulude jaotuse aluseks.

Mõne üksiku laekumise parandamiseks peab tühistama ainult soovitud perioodi sulgemise. Selleks, et muudetud saldo edasi kanduks, peab perioodi sulgemisel järgmine periood olema avatud või jaotatud seisundis. Seega, kui on vajalik saldode automaatne muutmine ka järgmistes kuudes, siis peab järgmiste perioodide arved tühistama ja need perioodid seejärel uuesti sulgema. Võimalik on ka käsitsi korrigeerida jooksva kuu algsaldot, kuid sellisel juhul jäävad vahepealsetesse kuudesse valed saldod.

Raamatupidamisse saab teha vastava õiendi, et muudeti algsaldosid sel ja sel põhjusel.

Meie ühistus esitatakse arved kuu lõpus ja makstakse järgmisel kuul. Kuidas seda kajastada?

Arved tuleks panna selle kuu alla, milles nad tegelikult esitatakse. Perioodi andmetes on võimalik valida, kas arved tasutakse samal või järgmisel kuul (administraator peab endale andma õiguse muuta perioodi tüüpi). Arve esitamise kuupäev võib olla eelmises või jooksvas kuus. Maksmise tähtaeg võib olla jooksvas või järgmises kuus.

Taasavasin vana perioodi, ei muutnud midagi ja sulgesin uuesti. Nüüd on aga arved muutunud. Millest see tuleb?

Erinevus kulude jaotuses võib tekkida, kui oled vahepeal muutnud arvestuse aluseks olevaid andmeid. Näiteks võis olla muutunud elanike arv ning programm jaotas nüüd kulud lähtudes muutunud elanike arvust või on arvesse võetud algsest jaotusest hilisemaid näite.

Korteriomanikud kurdavad, et nad ei saa näite sisestada. Milles võib olla probleem?

Kui näitude seadetes on määratud näitude sisestamise periood siis muul ajal korteriomanik Korto kaudu näite esitada ei saa. Sel juhul saad näidud näiteks ise Korto Pro-s sisestada.

Samuti ei ole võimalik korteriomanikul näitu sisestada, kui arvestit ei näidata näidukaardil. Selline olukord on tavaline näiteks kaugloetavate arvestite korra, kui korteriomanik ei peagi ise näitu esitama. Arvesi kuvamist/mittekuvamist näidukaardil saad muuta moodulis Üldandmed menüüs Arvestid, kui klõpsad näiteks üldarvesti järel nupul „Muuda alamarvesteid“.

Kas programm võimaldab pidada ka kvartaalset arvestust?

Kvartaalsete maksete arvestuseks tuleks kululiigi reeglites märkida aktiivseks kuud, mil soovite arveid vormistada. Vahepealsete kuude kohta tuleks siiski lisada periood, et seal kajastada võimalikke laekumisi, mis võimaldab pidada arvestust saldode üle.

Lisasin uue perioodi, aga kululiigid ei kandunud eelmisest perioodist üle. Miks?

Sellisel juhul pole perioodid järjest. Kululiigid kopeeritakse kindlasti eelmisest kuust, mitte viimasest.

Kululiigid

Kuidas teha tasaarveldusi?

Tasaarveldusi on soovitav teha ühekordse kululiigina. Kululiigi hind võib olla miinusmärgiga.

Kuidas arvata arvelt maha küttekompensatsioon?

Selleks on soovitav teha eraldi kululiik „Küttekompensatsioon“. Reeglina on tegemist fikseeritud summaga ja summa peaks olema miinusmärgiga.

Põhimõtteliselt võib ka sisestada küttearve kompensatsiooni võrra väiksemana, või sisestada kütte alla kaks kuluarvet: 1) küttearve; 2) küttekompensatsioon miinusega.

Kui küttekompensatsiooni saajaid on mitu, siis ei saa panna fikseeritud summana, kuna iga korteri puhul võib summa olla erinev. Sellisel juhul võib kululiigi all valida arvestuse aluseks osakaalud, ühikuks kroon ja jaotus vastavalt kuluarvetele. Kui kompensatsioon makstakse välja erinevatel kuudel, tuleb osalustesse märkida vaid nende korterite summad, mida antud kuul välja makstakse ja nende koondsumma ulatuses teha miinusega kuluarve. Järgmisel kuul tuleb küttekompensatsiooni osalused jälle üle vaadata ja märkida, millised korterid kompensatsiooni saavad.

Kas kululiike saab kuidagi grupeerida nt hooldustasu, vahendatavad teenused?

Kululiigid saavad kuuluda gruppidesse, mille alusel grupeeritakse kululiigid esitatavatel arvetel. Kululiigi grupi nimetus trükitakse arvele.

Kululiikide gruppide kirjeldamiseks tuleb vormil kululiigid vajutada nupule „Kululiikide grupid“. Pärast seda saab kululiigi andmetes valida iga kululiigi puhul, millisesse gruppi ta kuulub.

Kuidas käsitleda ampritasu või abonenditasu?

Püsitasud peaks lisama fikseeritud hinnaga eraldi kululiigina. Kui sisestada püsitasu kululiik üldvee/üldelektri alamkululiigiks, siis ei pea kuluarvest abonenditasu või ampritasu maha arvestama, sest see tehakse automaatselt.

Mida teha kui majas on soe vesi ja külm vesi, aga osa kortereid on ilma arvestita?

Reeglina tuleb sellisel juhul kasutada kululiikide hierarhiat, kus ülemkululiigi summast arvatakse enne jaotamist maha alamkululiikide summa. Sealjuures on ülemkululiik enamasti arvepõhine ja alamkululiik tarbimispõhine, fikseeritud hinnaga.

Tavaliselt tuleb sisestada eraldi kululiikidena:

Üldvesi (jaotatakse mõõtjateta korterite vahel) - ülemkululiik Külm vesi (mõõtjatega) - alamkululiik

Kui vee soojendamine toimub maja soojasõlmes, siis peab selle kulu küttearvest maha arvestama ning sellisel juhul tehakse kululiigile Küte alamkululiik Vee soojendamine (arvestuse aluseks sooja vee arvestid).

Kululiikide seadistamist on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Mis võiks olla vee soojendamise standardne hind?

Järgnev selgitus pärineb AS Utilitas Eesti kodulehelt www.utilitas.ee:

AS Utilitas Eesti lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 11.detsembri 1998.a. määrusega nr 78 kinnitatud “Soojusenergia kulude arvestamise korrast” ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.

Seal toodud arvestusmetoodika ei ole kohustuslik! Hoone omanikul või haldajal on õigus kasutada temale sobivat metoodikat ja sellest tulenevalt on ka erinevad vee soojendamise hinnad. Kui vee soojendamise 1 m3 hind on hooaja vältel püsiv ja selle saab välja arvutada alltoodud valemiga, siis kütte maksumus on pidevalt muutuv. Summaarselt annavad aga kõigi korterite vee soojendamise ja kütte summad kokku hoone soojustarbimise, mis on mõõdetud maja soojussõlmes paikneva soojusarvestiga.

Vee soojendamise maksumus = tarbitud m3 x hooaja koefitsient x soojuse hind


1 m3 vee soojendamine = 1 m3 vee soojendamiseks kuluv soojuse hulk x soojuse hind kus, 1 m3 vee soojendamiseks 55o C-ni kuluv soojushulk on:

0,05815 MWh - küttehooajal (oktoober - aprill) 0,04652 MWh - küttevälisel hooajal (mai - september)

Vee soojendamise maksumus, mil soojuse müügihinnaks juulis 2019 on 47,60 EUR/MWh (koos km-ga 57,12 EUR/MWh) 2,21 EUR/m3 (2,66 EUR/m3 koos KM-ga)

Kust leiaks abi kululiikide kirjeldamisel?

Kululiikide kirjeldamist on põhjalikult tutvustatud kasutajajuhendis. Seal on ka toodud enamlevinud kulude jaotamise näited. Alustamisel on soovitav lisada automaatselt genereeritavad standardkululiigid ja teha vajadusel täpsustusi.

Kuidas jaotada veekadusid?

Kululiikide seadistamise võimalusi on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Mida teha kui mõnedest korteritest on radiaatorid välja lõigatud ja nad maksavad ainult kaudse kulu alusel?

Sellisel juhul on võimalik vähendada korterite köetavat pinda või korrigeerida nende osalust koefitsendiga.

Korteriühistu vahendab vett teisele majale. Kas selle vee eest oleks võimalik esitada arve Korto Pro kaudu?

Teistele isikutele arve esitamiseks peaks lisama ühistu alla uue maja ja tekitama sinna korteri(d). Omanikuks tuleks panna arve saaja nimi (nt teise maja omanik või ühistu). Siis saate soovitud kululiigi jagamisel kõnealuse korteri automaatselt osalema panna.

Kuna arve saaja on sisestatud eraldi korterina, siis suureneb selle võrra teie ühistu Korto teenuse arve. Alternatiiv on arvestada teise maja tarbimine vee kuluarvest maha ja koostada teisele majale käsitsi tuluarve. Tuluarve korral ei toimu Saldod menüüs automaatset saldode ja viiviste arvestust, kuid saldosid saad jälgida raamatupidamises vastava konto peal.

Näidud

Olen sisestanud kõik mõõtjad ja näidud, kuid osaluste all pole programmi „sõnul“ korterites ühtegi mõõturit.

Kontrolli, kas vastavatel kululiikidel on Osalused menüüs linnuke kõikide arvestite ees. Kui osaluste muutmisel arvestit tabelis ei ole saad selle lisada nupuga „Lisa rida“.

Korteriomanikud kurdavad, et nad ei saa näite sisestada. Milles võib olla probleem?

Kui näitude seadetes on määratud näitude sisestamise periood siis muul ajal korteriomanik Korto kaudu näite esitada ei saa. Sel juhul saad näidud näiteks ise Korto Pro-s sisestada.

Samuti ei ole võimalik korteriomanikul näitu sisestada, kui arvestit ei näidata näidukaardil. Selline olukord on tavaline näiteks kaugloetavate arvestite korra, kui korteriomanik ei peagi ise näitu esitama. Arvesi kuvamist/mittekuvamist näidukaardil saad muuta moodulis Üldandmed menüüs Arvestid, kui klõpsad näiteks üldarvesti järel nupul „Muuda alamarvesteid“.

Kuidas sisestada prognoositud veekulu?

Kui korteri veemõõtja näitu pole esitatud, siis on võimalik sisestada prognoositud tarbimine, näiteks eelmise perioodi tarbimise alusel. Sellisel juhul arvutab programm prognoositud lõppnäidu ja märgib selle näidukaardil ülamärkusega PR.

Kuidas eemaldada ekslikult lisatud täiendavat arvestit?

Ekslikult lisatud arvesti saad eemaldada mooduls Üldandmed menüüs Arvestid, kui klõpsad vastava arvesti järel nupul „Kustuta“. Kui arvestiga on seotud näite, mida on juba kasutatud kulude jaotamisel siis sellist arvestit kustutada ei saa ja pead selle muutma mitteaktiivseks.

Kas kuidagi on võimalik peatada näitude sisestamist?

Näitude sisestamise saad lukku panna, kui määrad näitude seadetes näitude esitamise ajavahemiku minevikku või eemaldad arvestitelt märke „näidata näidukaardil“.

Näitude seaded leiad moodulist Arveldused menüüs Näidud nupuga „Näitude seaded“. Arvesteid saad näidukaardilt eemaldada moodulis Üldandmed menüüs Arvestid, kui klõpsad üldarvesti järel nupul „Muuda alamarvesteid“.

Kuluarved

Kuhu sisestada ühistule esitatud arved, mis ei ole seotud ühegi kululiigiga?

Kuluarved, mida ei kasutata kulude jaotamisel, saab sisestada, jättes kuluarve read seostamata kululiigiga - veergu kululiik jääb valik „ei kasuta jaotamisel“.

Kulude jaotus

Kulude jaotuse risttabel ei mahu ühele lehele ära. Mida teha?

Juhul kui perioodis on kasutusel palju erinevaid kululiike, siis võib vanematel internetilehitsejatel tekkida raskusi kogu info ühele lehele mahutamisega (isegi landscape seadistusega). Sellisel juhul on väljapääsuks uuema lehitseja versiooni paigaldamine. Näiteks Internet Explorer ja Mozilla suudavad kasutades trükkimisel "Shrink to fit" seadistust mahutada kogu info ühele lehele.

Kui kulude jaotuse tabelis on näiteks erinevate trepikodade gaasi tarbimise kulud tulenevalt arvestuse iseloomust erinevates veergudes, siis saab veergude arvu vähendada, kui nimetada sellised kululiigid ühe nimega ja viia täpsustus täiendi reale. Samanimelised kululiigid summeeritakse kulude jaotuse risttabelis ühte veergu. Järjestuse kulude jaotuse tabelis määrab kululiigi number, samanimeliste kululiikide korral kasutatakse järjestamisel väikseimat selle nimega kululiigi numbrit.

Kuidas oleks võimalik eemaldada kulude jaotuse tabelist tühjad kuluread?

Kõige lihtsam on kulude jaotuse tabelis tühjadest kuluridadest vabaneda, kui need kululiigid, mida ei kasutata, ära kustutada. Vanemaid perioode see ei mõjuta.

Arved

Kas mingi seadus näeb ette miinimum maksetähtaja arvete esitamisel või on see iga korteriühistu enda teha?

Maksetähtaja miinimumnõudeid pole kehtestatud ja see peaks olema poolte vahel kokku lepitud.

Kui maksetäthaega pole ühistu otsustega kehtestatud, siis võiks rakendada mõnda mõistlikku tähtaega nt 7-14 päeva. Osaliselt sõltub see ka arve esitamise kuupäevast. Korteriühistuseadus lubab näiteks viivist hakata arvestama alles maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seega on sisuliselt viivisevabalt maksmiseks aega kuu lõpuni, seda sõltumata arvele märgitud maksetähtajast.

Krediidiinfo 2012. aasta krediidipoliitika uuringu järgi on Eesti ettevõtete keskmine maksetähtaeg 14 päeva. Krediidipoliitika uuringu põhjal on Eestis läbi aastate kõige populaarsemad olnud 1–7 päevane, 8–14 päevane ning 15–30 päevane maksetähtaeg.

Kahjuks pole saadetud arve loetav, kas probleem on minu arvutis?

Soovitame teil uuendada oma PDF failide avamiseks kasutatavat tarkvara. Vanemad versioonid (nt Adobe Reader 7.0) ei suuda arveid korrektselt kuvada.

Kui pärast tarkvara uuendamist endiselt ei õnnestu arvet korrektselt avada, siis edastage probleemi kirjeldus aadressile kasutajatugi@korto.ee.

Ühistu logo katab tasumisele kuuluva summa ära. Mida teha?

Vaates Arved on enne arvete kinnitamist nupp „Arvete seaded“ , millele klõpsates avaneb võimalus muuta arve elementide (logo, maksekorraldus, näidukaart) paigutust arvel.

Vaikimisi arvestatakse logo asupaigaks 15.5 cm lehe vasakust servast ja 15 cm lehe ülemisest servast. Asendades arvu „15“ arvuga „18“ nihkub logo arvel kolm cm allapoole jne.

Pärast muudatuste sisestamist pead uued seaded salvestama. Vajadusel saad taastada ka esialgse paigutuse klõpsates nupule „Taasta vaikimisi seaded“.

Kas arveid saab tellida ka E-arvena?

E-arve väljastamiseks peab ühistul olema sõlmitud e-arvete edastamise leping panga või operaatoriga. Lepingu sõlmimisel tuleb märkida, et maksetunnusena kasutatakse viitenumbrit ning maksetunnuse prefiks puudub.

Pärast e-arvete edastamise lepingu sõlmimist tuleb lepingu number sisestada e-arvete seadetesse, mis avaneb Arveldused » Tulud ja kulud » E-arvete seaded alt. Seejärel tuleb Üldandmed » Isikud alt määrata millised omanikud e-arveid soovivad.

Pärast arvete kinnitamist saab e-arved edastada sõltuvalt seadistustest kas operaatori vahendusel nupu „Saada E-arved“ kaudu või salvestada Arveldused » Arved alt e-arvete faili, mis tuleb üles laadida internetipanka.

Ühistu e-arvete seadistuste olemasolul (kanalite lubamine) saab korteriomanik tellida e-arve Korto keskkonnas.

E-arve edastamisel faili teel tekib pangas viga

Tõrked e-arvete faili edastamisel võivad olla põhjustatud andmete kirjapildist. Näiteks on e-arve panka edastamisel oluline, et nii arve esitaja kui ka arve saaja nimi peavad olema sellise kirjapildiga nagu see on kirjas pangas. Reeglina on ühistu korrektseks nimeks Äriregistris registreeritud nimi.

Kuidas saab saata arvet mitmele korteriomanikule?

Elektrooniliselt saab arve saata mitmele e-posti aadressile. Selleks peab korteriomaniku või elaniku andmete juures sisestama e-posti aadressi ja tegema linnukese „Soovib saada arvet e-postiga“. Paberarve vormistatakse põhiomaniku nimele. Mitme omaniku nimele arve vormistamiseks tuleks arve saaja andmetes täita lahter „Nimi arvel“.

Vaata lisaks: Kuidas korterile esitatavat arvet jagada kahe omaniku vahel?.

Kuidas korterile esitatavat arvet jagada kahe omaniku vahel?

Arve püsivaks poolitamiseks kahe isiku vahel peavad mõlemad isikud olema märgitud korteri põhiomanikuks (arve saajateks). Sellisel juhul on võimalik määrata milline kulu ühele või teisele omanikule jagatakse, samas saab sisestada koefitsendi, millega isiku osalust arvestatakse. Kokkuvõttes saab vormistada ühele korterile igakuiselt kaks arvet.

Vajadusel saab vormistada Korto Pro keskkonnas genereeritud arve soovitud osades kahe arvena kasutades kontoritarkvara. Lisatud on arve näidisblankett, mida saab vormistamisel aluseks võtta.

Korto Pro arve blankett.xls

Miks arvel ei näidata eelmise kuu jooksul laekunud summat?

Kuna eelmisel kuul laekunud summa kajastub kuu lõpu saldos, siis pole laekumis(t)e välja toomine vajalik. Kui võlg on 0, siis järelikult maksti ära. Vajadusel saab eelmisel kuul laekunud summa kuvamise aktiveerida, muutes arve seadeid - vaates Arved nupp „Arvete seaded“ enne arvete kinnitamist.

Kas kõigile korteritele on võimalik teha mitu arvet samas kuus?

Jah on küll, selleks tuleb ühe kuu kohta lisada mitu perioodi. Sama kuu kohta teise perioodi tegemisel on algsaldod nullid. Järgmise kuu perioodi avamisel liidetakse eelneva kuu kahe perioodi saldod kokku.

Arve on esitatud jooksva kuu eest, aga kululiigi nime järel on arvel eelmine kuu. Kuidas seda muuta saab?

Kululiigi andmetes saab valida, kas vastavalt „eelmine kuu“ või „jooksev kuu“.

Arvetele tekkis rida „laekumata“. Mida see tähendab?

„Laekumata“ tähendab, et selle summa maksetähtaeg pole veel perioodi algkuupäevaks saabunud. „Laekumata“ summalt arvestatakse viivist eelmise perioodi (kuu) arve maksetähtajast alates, mitte kuu algusest alates.

Kuidas näidata arvel jooksva kuu laekumisi?

Jooksva kuu laekumiste näitamiseks arvel tuleb laekumised importida enne arvete kinnitamist. Arvel näidatakse jooksva kuu laekumisi, mis on arve esitamise kuupäevast varasema kuupäevaga. Samuti näidatakse sellisel juhul neid laekumisi Arved vaates ja neid arvestatakse tasumisele kuuluva summa arvutamisel.

Laekumised

Kuidas muuta Swedbankis vaikimisi kodeeringuks UTF-8

Iga internetipanga kasutaja saab oma Swedbanki internetipanga seadistuste lehel, mis avaneb hammasratta ikoonilt valiku „Üldised määrangud“ alt, täpsustada seadeid sh vaikimisi kodeeringut. Kõige universaalsem on kasutada UTF-8 kodeeringut.

Swedbank seaded

Avaneval lehel tuleks vaikimisi kodeeringuks valida UTF-8 ja sobiv failiformaat nt CSV või TH5. Seadistus on sama kõigi kasutatavate kontode kohta.

Swedbank kodeering

Kontoväljavõtte vaatamisel saab Salvesta faili lingilt avanevas dialoogis vaikimisi faili formaati täpsustada.

Swedbank salvesta faili

Kuidas importida SEB panga kontoväljavõtet?

SEB panga väljavõtte importimisel tuleks toimida järgmiselt: Internetipangas peaks valima „Arveldamine“ -> „Väljavõte“ -> „ISO xml väljavõte“, määrama ajavahemiku ning vajutama nupule „Eksport“.

Kas laekumisi võib importida ka rohkem kui üks kord kuus?

Soovitame seadistada pangaliidese, mis laadib eelmise päeva toimingud automaatselt. Käsitsi võib laekumisi laadida mitu korda kuus. Eelnevalt imporditud laekumised on vaikimisi tühjade märkeruutudega, mistõttu neid salvestamisel ei arvestata.

Kuidas saab kassasse maksmise eest korteriomanikule kviitungi vormistada?

Soovitame lisada kassalaekumise ja trükkida see paberile.

Saldod

Miks on tähtajaks 31.12.18 tasumata summa näidatud eraldi kahel real - võlg seisuga 31.12.18 ja laekumata 31.12.18

Tegemist on eeldatavasti olukorraga, kus maksetähtaeg 31.12.2018 langes puhkepäevale, mis tähendab, et seaduse järgi nihkub tegelik maksetähtaeg edasi 2. jaanuarile. Sellest tulenevalt esitatakse ka perioodi lõppsaldot selliselt, et 31.12.2018 seisuga tasumata detsembri perioodi arve summa näidatakse laekumata lahtris, kuna selle summa maksetähtaeg pole kuu lõpu seisuga veel saabunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §136 lg 8 järgi: Kui kohustuse täitmise tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Kuidas ühele korterile mitte arvestada viiviseid?

Vaates Saldod on nupp „Viiviste protsendid“, kus saab sisestada korterile kokkuleppelise viiviste protendi. Viiviste arvestusest vabastamiseks peaks sisestama viivise protsendiks 0. Perioodi viiviste protsenti saab muuta seni kuni perioodi arved pole kinnitatud.

Kuidas saada lahti ekslikult korterile arvestatud viivistest?

Perioodi arvele võetakse viivis perioodi algsaldodest. Juhul kui pole võimalik varasemates perioodides, kus viivise arvestus alguse sai, muudatuste tegemine, siis saab viivise kustutada perioodi algsaldodes või menüüs Laekumised nupuga „Viivise tühistamine“

Ma ei oska eelmise kuu saldosid uude kuusse üle tuua.

Saldod kanduvad järgmisse perioodi üle perioodi sulgemise toiminguga ja seda ainult juhul, kui järgmise perioodi arved pole kinnitatud või periood suletud seisundis. Selline piirang on tingitud asjaolust, et algsaldod peavad tekkima arvetele, kuid arveid ei lubata muuta pärast nende kinnitamist.

Raamatupidamine

Kas programmiga saab teha ka vanu raamatupidamise perioode?

Raamatupidamisega alustamine ei ole ajaliselt piiratud, seega võid alustada aasta algusest või mõnest varasemast perioodist. Juba olemasolevatest arvelduse perioodidest on võimalik andmed kanneteks importida.